Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva võimuga suurriiki. Väiksed kogukonnad jäid väikesteks , kuid nende kultuuriline läbikäimine oli tihe. Seetõttu leidubki sarnaseid jooni Egeuse mere saarte, Mandri-Kreeka ja Väike-Aasia ranniku kunstis.
Kreetalaste usuelu kohta pole täpset informatsiooni, kuid tõenäoliselt oli nende religioonis esikohal viljakuse kultus. Tõendeid meeltega mittetajutavatest jumalatest pole leitud, polnud ka suuri templeid. Tõenäoliselt kujutavad endast jumalannasid madusid käeshoidvate naiste figuurid.
Tekst
Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250a eKr.
Kreeta ehituskunsti tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid
Knossos, Phaistos, Hagia, Triada.
20.sajandi alguses kaevati nende säilinud välja ning osa restaureeriti.
Losside seinad olid kivist, laotud ilma mördita, laed puust. Ka sambad olid puust ning ahenesid altpoolt. Sambaid värviti kas punase , kollase või musta värvi.
Tekst siit ja siit.
Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga.
Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda.
Knossose müüriäärel on sõnnisarvede skulptuur, sõnn on Kreetas pühaloom ning seetõttu on neid sarvi võimalik kohata ka mujal.
Loss koosneb suureparaadõue ümber koondatud ruumidest. Lossis on troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid , isegi vannitoad, mis on säilinud kuni tänapäevani. Enamikel üksteise kõrvale ehitatud tubadel puudusid välisseinad, ning sinna polnud võimalik aknaid ehitada. Seepärast tuli valgus läbi avauste laes, mis mõnikord ulatusid läbi mitme korruse nagu valguskaevud.
Tekst
Kreetalaste usuelu kohta pole täpset informatsiooni, kuid tõenäoliselt oli nende religioonis esikohal viljakuse kultus. Tõendeid meeltega mittetajutavatest jumalatest pole leitud, polnud ka suuri templeid. Tõenäoliselt kujutavad endast jumalannasid madusid käeshoidvate naiste figuurid.
Tekst
Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250a eKr.
Kreeta ehituskunsti tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid
Knossos, Phaistos, Hagia, Triada.
20.sajandi alguses kaevati nende säilinud välja ning osa restaureeriti.
Losside seinad olid kivist, laotud ilma mördita, laed puust. Ka sambad olid puust ning ahenesid altpoolt. Sambaid värviti kas punase , kollase või musta värvi.
Tekst siit ja siit.
Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga.
Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda.
Knossose müüriäärel on sõnnisarvede skulptuur, sõnn on Kreetas pühaloom ning seetõttu on neid sarvi võimalik kohata ka mujal.
Loss koosneb suureparaadõue ümber koondatud ruumidest. Lossis on troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid , isegi vannitoad, mis on säilinud kuni tänapäevani. Enamikel üksteise kõrvale ehitatud tubadel puudusid välisseinad, ning sinna polnud võimalik aknaid ehitada. Seepärast tuli valgus läbi avauste laes, mis mõnikord ulatusid läbi mitme korruse nagu valguskaevud.
Tekst
Maal
Seinamaalidel kujutati pidulikke sündmusi , eriti noorukeid usulise sisuga härjamängude juures. Kujutati ka jumalannasid, naispreestreid ning ka taimi ja loomi.
Seinamaalid ja reljeefid olid üldiselt rõõmsavärvilised ja heledad.
Seinamaalidel kujutati pidulikke sündmusi , eriti noorukeid usulise sisuga härjamängude juures. Kujutati ka jumalannasid, naispreestreid ning ka taimi ja loomi.
Seinamaalid ja reljeefid olid üldiselt rõõmsavärvilised ja heledad.
Skulptuur
Kreetal on säilinud palju väikseid skulptuure, eriti jumalannasid madudega . Seal peeti neid kodude kaitsjaks. Skultuur oli äärmiselt stiliseeritud.
Kreetal on säilinud palju väikseid skulptuure, eriti jumalannasid madudega . Seal peeti neid kodude kaitsjaks. Skultuur oli äärmiselt stiliseeritud.
Keraamika
Keraamikaga tegeleti palju . Savivaase kaeti väga loomutruult kujutatud mereloomadega, nt. kaheksajalgadega jne.
Tekst
Mükeene periood Kreeka kunstis algas 15. sajandil e.m.a, siis tulid ahhailased ning purustasid Knossose ja ehitasid oma linna - Mükeene . Linnad ehitati mõlemale künkale ning piirati suurtest kivipankadest müüridega . Müürid said nimetuse "kükloopilised müürid"
Keraamikaga tegeleti palju . Savivaase kaeti väga loomutruult kujutatud mereloomadega, nt. kaheksajalgadega jne.
Tekst
Mükeene periood Kreeka kunstis algas 15. sajandil e.m.a, siis tulid ahhailased ning purustasid Knossose ja ehitasid oma linna - Mükeene . Linnad ehitati mõlemale künkale ning piirati suurtest kivipankadest müüridega . Müürid said nimetuse "kükloopilised müürid"