Rokokoo
See on Euroopa kunstis u aastail 1720-1780 valitsenud stiil. See tekkis prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev kunst ei sobinud kokku ajaviitekunstiga. Rokokoo kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal.
Ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Kunsti eesmärgiks oli muretus ja meelelahutus.
Mõisted :
Orvand - rokokoo-ornamendi põhimotiiv, kujutab enesest voldistatud servadega lamedat lahtist teokarpi
Pannoo - raamiga piiratud seinatahveldis
Puto - tiivulise alasti poisi kujutis, esineb gootikas ingellapsena; levis hilisemas kunstis, eriti itaalia renessansist alates
Pehmelakk - sügavtrükitehnika, mille puhul plaat kaetakse pehme, pastataolise lakiga, plaadile asetatakse paber ja joonistatakse sellele tavalise pliiatsiga. Pliiatsi vajutusjälgedes kleepub lakk paberi külge, mistõttu need kohad lakist vabanevad ning muutuvad hapetega söövitatavaks
Metsotinto - sügavtrükitehnika, mille puhul kogu metallplaadipind muudetakse spetsiaalsete instrumentidega ühtlaselt karedaks. Nii ettevalmistatud plaat annab sügavmusta tõmmise. Selliselt töödeldud plaadile kantakse joonistus kaabitsa abil, millega töödeldud madalamad ja siledamad pinnad võtavad vähem värvi külge ning annavad tõmmisel heledama pinna. Metsotintole on iseloomulikud pehmed, varjundirohked üleminekud.
Kompositsioonis järgib lainetav ruum diagonaale ja oluline on kõverjoonte vastandamine. Armastati võbelevat valgust ja salapäraseid maastikutaustu. Peenes joonistuses hajuvad piirjooned, figuurid elustuvad tantsisklevas poosis. Rokokoomaali naisetüüp on meeleline,veidi väljaveninud proportsioonidega. Joonega toodi esile nt. kaljude teravad servad, kangaste voldid ning puude kõverused. Dekoratiivansamblite kunstlik ning väikeste maalide sätendav merevaigukarva valgus toob nähtavale selged pooltoonid (sinakasroheline ja roosa). Lisaks õlimaalile oli väga levinud pastellmaal.
tekst
ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS
Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad.
Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega , õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetrilinetaimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv.
(Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.)
Ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Kunsti eesmärgiks oli muretus ja meelelahutus.
Mõisted :
Orvand - rokokoo-ornamendi põhimotiiv, kujutab enesest voldistatud servadega lamedat lahtist teokarpi
Pannoo - raamiga piiratud seinatahveldis
Puto - tiivulise alasti poisi kujutis, esineb gootikas ingellapsena; levis hilisemas kunstis, eriti itaalia renessansist alates
Pehmelakk - sügavtrükitehnika, mille puhul plaat kaetakse pehme, pastataolise lakiga, plaadile asetatakse paber ja joonistatakse sellele tavalise pliiatsiga. Pliiatsi vajutusjälgedes kleepub lakk paberi külge, mistõttu need kohad lakist vabanevad ning muutuvad hapetega söövitatavaks
Metsotinto - sügavtrükitehnika, mille puhul kogu metallplaadipind muudetakse spetsiaalsete instrumentidega ühtlaselt karedaks. Nii ettevalmistatud plaat annab sügavmusta tõmmise. Selliselt töödeldud plaadile kantakse joonistus kaabitsa abil, millega töödeldud madalamad ja siledamad pinnad võtavad vähem värvi külge ning annavad tõmmisel heledama pinna. Metsotintole on iseloomulikud pehmed, varjundirohked üleminekud.
Kompositsioonis järgib lainetav ruum diagonaale ja oluline on kõverjoonte vastandamine. Armastati võbelevat valgust ja salapäraseid maastikutaustu. Peenes joonistuses hajuvad piirjooned, figuurid elustuvad tantsisklevas poosis. Rokokoomaali naisetüüp on meeleline,veidi väljaveninud proportsioonidega. Joonega toodi esile nt. kaljude teravad servad, kangaste voldid ning puude kõverused. Dekoratiivansamblite kunstlik ning väikeste maalide sätendav merevaigukarva valgus toob nähtavale selged pooltoonid (sinakasroheline ja roosa). Lisaks õlimaalile oli väga levinud pastellmaal.
tekst
ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS
Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad.
Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks. Välditi sambaid, poolsambaid ja karniise, seinad kaunistati nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga. Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega , õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetrilinetaimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv.
(Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.)
SKULPTUUR
Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762),
Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür".
Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762),
Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür".
"Cupido" Clodion "Saatür"
tekst
tekst
Maalikunst
•Koloriit hele, pastelne
•Värvid roosa, helesinine
•Teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia
•Rokokoo naisetüüp meeleline ja pisut väljavenitatud proportsiooniga
•Lisaks õlimaalile levinud ka pastellmaal
tekst
Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d [bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod ja väikesed Erosed.
•Koloriit hele, pastelne
•Värvid roosa, helesinine
•Teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia
•Rokokoo naisetüüp meeleline ja pisut väljavenitatud proportsiooniga
•Lisaks õlimaalile levinud ka pastellmaal
tekst
Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d [bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod ja väikesed Erosed.
ANTOINE [antuann] WATTEAU (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi ka tema piltide peateglased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. ("Palverännak Kythera saarele")
tekst
tekst
Jean-Antoine Watteau Pilgrimage to Cythera
Graafikas viljeleti eriti innukalt pehmelakki ja metsotintot. Need tehnikad võimaldasid kõige õrnemaid varjundeid. Samuti tehti edasi ka oforti, vasegravüüri ja muid tehnikaid. Väga levinud oli värviline graafika.
tekst
tekst