Esimesed kujutava kunsti mälestusmärgid pärinevad kiviajast. (40 000-12 000 aastat tagasi)
Sellest ajast pärinevaid kunstiteoseid on avastatud juhuslikult kui ka arheoloogiliste uurimistööde käigus, kuid ammendavat pilti me siiski kunsti esimesest etapist ei saa.
Kunsti tekkimise põhjust keegi täpselt ei tea, kuid on teooriaid, et kunst oli vaba fantaasia vili, millega inimesed lõid endale illusoorse näiluse maailma või et see tulenes usundist, inimesed joonistasid haavatud loomi, et endale jahiõnne tagada .
Kujutava kunsti praktiliseks eelduseks olid inimlikud meeled ja mõistus ning töötamisel vilunud käed. Sel ajal kujutati enamasti piltidel oma elatusallikat - jahiloomi. Inimesi kujutati vähe, esimesed säilinud naisekujukesed rõhutavad sootunnuseid , aga ei näita inimese nägu. (nt Willendorfi Veenus)
(Kangilaski, J. Üldine kunstiajalugu Tallinn 1998)
Sellest ajast pärinevaid kunstiteoseid on avastatud juhuslikult kui ka arheoloogiliste uurimistööde käigus, kuid ammendavat pilti me siiski kunsti esimesest etapist ei saa.
Kunsti tekkimise põhjust keegi täpselt ei tea, kuid on teooriaid, et kunst oli vaba fantaasia vili, millega inimesed lõid endale illusoorse näiluse maailma või et see tulenes usundist, inimesed joonistasid haavatud loomi, et endale jahiõnne tagada .
Kujutava kunsti praktiliseks eelduseks olid inimlikud meeled ja mõistus ning töötamisel vilunud käed. Sel ajal kujutati enamasti piltidel oma elatusallikat - jahiloomi. Inimesi kujutati vähe, esimesed säilinud naisekujukesed rõhutavad sootunnuseid , aga ei näita inimese nägu. (nt Willendorfi Veenus)
(Kangilaski, J. Üldine kunstiajalugu Tallinn 1998)
Willendorfi Veenus (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/19/Venus_of_Willendorf_frontview_retouched_2.jpg)
Peamiselt on leitud põtrade, metsveiste ja hobuste maalinguid. Teadlased on tänase päevani hämmingus tolle aja inimeste loomutruult kujutatud loomafiguuridest. Loomi iga päev jälgides ja jahtides õppis tolle aja inimene tundma loomade iga kehaliigutust ja teravnesid ka tema nägemismeel ja nägemismälu. Loomad tähendasid sel ajajärgul inimesele kõike, seepärast tegelesidki nii inimese mõistus kui ka meeled just nimelt loomadega kõige rohkem, inimesi on koopamaalidel väga harva kujutatud. Tihti on loomade figuurid kujutatud ainult kontuuriga ja väheste detailidega, mistõttu on raske aru saada, mis loomaga on tegemist.
20 000-12 000 a e.m.a. oli ürgaegse loomamaali õitseaeg
Kuulsaimad paigad, kust on leitud koopamaale : Altamira koopad Hispaanias ja Lascaux`leiukoht Prantsusmaal. (Peale nende on veel teisigi). Need teosed on maalitud värvidega ja on kujutatud üsna detailselt ning meisterlikult.
(URL = http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/yrgaeg.htm)
20 000-12 000 a e.m.a. oli ürgaegse loomamaali õitseaeg
Kuulsaimad paigad, kust on leitud koopamaale : Altamira koopad Hispaanias ja Lascaux`leiukoht Prantsusmaal. (Peale nende on veel teisigi). Need teosed on maalitud värvidega ja on kujutatud üsna detailselt ning meisterlikult.
(URL = http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/yrgaeg.htm)
Madeleine'i ajastul (20 000-12 000 aaastat e.m.a) oli loomamaali õitseng. Põhiliselt kasutati kollaseid , punakaid , muste ja valgeid värvitoone , mis olid mineraalsed värvid ning neid segati kondiüdi või rasvaga .
Esimesed mälestusmärgid kiviajast 40 000 kuni 12 000aastat e.m.a. - ÜLEMPALEOLIITIKUMIST.
NOOREMas PALEOLIITIKUMis - ilmus uus, tänapäeva inimesega kehaehituselt küllaltki sarnane inimtüüp. Tööriistad mitmekesistusid ja nende kvaliteet paranes tunduvalt. Kujunes uus inimese kooselu vorm - sugukond.
12 000-5000 a e.m.a. - MESOLIITIKUMIS ja NEOLIITIKUMIS, (mis kestis u 5000 -2000 a e.m.a. ) ilmnesid kunstis uued taotlused. Nimelt muutus joonistus lihtsamaks ja skemaatilisemaks. Täienesid tööriistad, töövõtted ja tekkis karjakasvatus ning põllundus. Sellega muutus inimese sõltuvus loodusest. Maagiast arenesid välja kultused ja mütoloogilised õpetused. Nähtava maailma kõrval hakati eraldama salapärast maailma. Kogu kunsti oli abstraktne kuid sümboolse sisuga. Kunst püüdis nähtavaks muuta nähtamatut. Inimesed õppisid tajuma joonte ja pindade rütmi, proportsioone , sümmeetriat , harmooniat jm.
PRONKSIAJAL (2000-1000 e.m.a.), ilmusid esimesed kiviarhitektuurinäited. Hakati ehitama kindlusi. Tuntuks on saanud megaliitsed ehitised.
Neoliitikum ja pronksiaeg on kunsti arenemises üleminekuperioodiks uuele etapile - orjandusliku ühiskonna kunstile. Orjanduslikeks riikideks on Egiptus ja Mesopotaamia, mis tekkisid IV aastatuhande lõpul e.m.a. Nende riikide kõrgem kultuuritase mõjutas mitmeti veel esiaja olukorras elavaid kultuure.
(Kunsti tekkimine ja ürgaja kunst)
ornamentika. (Ld k-s kaunistus) - lisakujundus või lisaehe, koosneb erinevatest üksikosadest või korduvatest elementidest. Ürgajal esines ornament peamiselt savist, kivist, puust või tekstiilist valmistatud tööriistadel või tarbeesemetel. Need olid sinna kraabitud, maalitud või joonistatud. Hiljem tuli ornament ehitistele, mööblile ja vaipadele. Tähelepanu pälvivad ka paleoliitikumist pärit ehted, mida valmistati loomade hammastest, luudest, teokarpidest ja merevaigust.
megaliitsed ehitised (kr k-s mega - suur ja lithos - kivi), mis jaotatakse kolme rühma: menhirid (üks vertikaalne kivi maa sees), dolmenid (kaks või enam kivi kõrvuti, peal kiviplaat, mis võib kaaluda kuni 22,5 tonni, peamiselt kalmehitis), ja kromlehhid (suuremad ansamblid, mille elementideks on dolmenid ja menhirid).
Üks kuulsamaid kromlehhe on Inglismaal asuv Stonehenge ( u 2100-2000 e.m.a., moodustub 30 püstisest kiviplokist, mis on kaetud rõhtsate kiviplokkidega. Välisringi sees asub teine, väiksematest ja terava otstega kividest ring).
NOOREMas PALEOLIITIKUMis - ilmus uus, tänapäeva inimesega kehaehituselt küllaltki sarnane inimtüüp. Tööriistad mitmekesistusid ja nende kvaliteet paranes tunduvalt. Kujunes uus inimese kooselu vorm - sugukond.
12 000-5000 a e.m.a. - MESOLIITIKUMIS ja NEOLIITIKUMIS, (mis kestis u 5000 -2000 a e.m.a. ) ilmnesid kunstis uued taotlused. Nimelt muutus joonistus lihtsamaks ja skemaatilisemaks. Täienesid tööriistad, töövõtted ja tekkis karjakasvatus ning põllundus. Sellega muutus inimese sõltuvus loodusest. Maagiast arenesid välja kultused ja mütoloogilised õpetused. Nähtava maailma kõrval hakati eraldama salapärast maailma. Kogu kunsti oli abstraktne kuid sümboolse sisuga. Kunst püüdis nähtavaks muuta nähtamatut. Inimesed õppisid tajuma joonte ja pindade rütmi, proportsioone , sümmeetriat , harmooniat jm.
PRONKSIAJAL (2000-1000 e.m.a.), ilmusid esimesed kiviarhitektuurinäited. Hakati ehitama kindlusi. Tuntuks on saanud megaliitsed ehitised.
Neoliitikum ja pronksiaeg on kunsti arenemises üleminekuperioodiks uuele etapile - orjandusliku ühiskonna kunstile. Orjanduslikeks riikideks on Egiptus ja Mesopotaamia, mis tekkisid IV aastatuhande lõpul e.m.a. Nende riikide kõrgem kultuuritase mõjutas mitmeti veel esiaja olukorras elavaid kultuure.
(Kunsti tekkimine ja ürgaja kunst)
ornamentika. (Ld k-s kaunistus) - lisakujundus või lisaehe, koosneb erinevatest üksikosadest või korduvatest elementidest. Ürgajal esines ornament peamiselt savist, kivist, puust või tekstiilist valmistatud tööriistadel või tarbeesemetel. Need olid sinna kraabitud, maalitud või joonistatud. Hiljem tuli ornament ehitistele, mööblile ja vaipadele. Tähelepanu pälvivad ka paleoliitikumist pärit ehted, mida valmistati loomade hammastest, luudest, teokarpidest ja merevaigust.
megaliitsed ehitised (kr k-s mega - suur ja lithos - kivi), mis jaotatakse kolme rühma: menhirid (üks vertikaalne kivi maa sees), dolmenid (kaks või enam kivi kõrvuti, peal kiviplaat, mis võib kaaluda kuni 22,5 tonni, peamiselt kalmehitis), ja kromlehhid (suuremad ansamblid, mille elementideks on dolmenid ja menhirid).
Üks kuulsamaid kromlehhe on Inglismaal asuv Stonehenge ( u 2100-2000 e.m.a., moodustub 30 püstisest kiviplokist, mis on kaetud rõhtsate kiviplokkidega. Välisringi sees asub teine, väiksematest ja terava otstega kividest ring).