Vana-kreeka kunst jaotatakse kolmeks perioodiks :
1) Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.)
2) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.)
3) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr.)
Tekst
Esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused on seotud templitega. Need ehitati kivist, enamasti marmorist. Hoonete põhiplaan oli piklik, selle ees oli kahe sambaga eeskoda. Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ning Athenatempel ja Väike-Aasias Efesoses asunud Artemise tempel.
Tekst
Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef (http://et.wikipedia.org/wiki/Dooria_stiil)
Joonia stiil : Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. (http://et.wikipedia.org/wiki/Joonia_stiil)
Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis.
Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. (http://et.wikipedia.org/wiki/Korintose_stiil)
1) Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.)
2) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.)
3) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr.)
Tekst
Esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused on seotud templitega. Need ehitati kivist, enamasti marmorist. Hoonete põhiplaan oli piklik, selle ees oli kahe sambaga eeskoda. Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ning Athenatempel ja Väike-Aasias Efesoses asunud Artemise tempel.
Tekst
Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef (http://et.wikipedia.org/wiki/Dooria_stiil)
Joonia stiil : Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. (http://et.wikipedia.org/wiki/Joonia_stiil)
Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis.
Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. (http://et.wikipedia.org/wiki/Korintose_stiil)
Arhitektuurilistest ansamblitest on silmapaistvaim Ateena akropol, kuhu viis pidulik trepp ja sinna sisenati läbi mitmejärgulise väravehitise. Üks kaunimaid joonia stiilinäiteid on Ateena akropolil asuv Nike tempel. Akropolil asus ka ühe kuulsama kreeka skulptori Pheidiase loodud Athena kuju ning selle läheduses dooria stiilis jumalanna Athena tempel Parthenon, milles asus 12 m kõrgune Athena kuju.
Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tihti kivist altar ohverdamise tarbeks. Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Kõigist küljedest ümbritsesid sambad, mille primaarseim eesmärk oli ehitist toestada. Varastel kivitemplitel olid võrreldes klassikalise ajastuga jämedad sambad ja väga rasked kapiteelid Samas on kreeka sambad Egiptuse omadest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt
Ehitusmaterjalideks Kreeka templite juures oli olnud peamiselt puit, millel olid kiviga võrreldes teatavad eelised - eelkõige oli see kergemini töödeldav. Varastes templites olid sambad ja katus mõlemad valmistatud puidust. Et hoida puitu mädanemast, pandi iga samba alla lapik kivi. Et sammas katuse raskust taluks, pandi samasugune kivi ka iga samba ülemisse otsa. Peagi asendati puit liiva- või lubjakiviga, mis muutis ehitised suurejoonelisemateks ning vastupidavamateks. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr. Ehitusmaterjalina kasutati ka marmorit, mis on Kreekas tavaline laialt levinud kivim. Muust kivimist ehitised kaeti tihti marmoritolmust krohviga.
Skulptuur
Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor. Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi. Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist,Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena.Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline . On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid:
alasti noormehi – kuros ja riietatud tütarlapsi – kore .
Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt. Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga. Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega. Neil kujudel on ka näol kerge naeratus – nn arhailine naeratus, käed on neil kramplikult külgedel ja nad seisavad puiselt püsti.Kore kujud kujutavad ilmselt aastaaegade vaheldumise jumalannat Persephonet.Kõige rohkem on leitud korekujusid Ateena akropolilt.
Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks . Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures. Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse. Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta.
Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlus. Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlus. Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam. Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid – koosnevad mitmest skulptuurist
Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks:
kõrgklassika 5. saj eKr
iluklassika 4. saj eKr
Kõrgklassikat hinnatakse rohkem. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast. Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron. Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid. Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks – Zeusi kuju Olümpias
Tekst
Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlus. Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlus. Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam. Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid – koosnevad mitmest skulptuurist
Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks:
kõrgklassika 5. saj eKr
iluklassika 4. saj eKr
Kõrgklassikat hinnatakse rohkem. Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast. Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron. Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid. Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks – Zeusi kuju Olümpias
Tekst
Kuju oli 12–13 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eebenipuust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Tekst
Maalikunst ja vaasid
Maalikunst Vana-Kreekas oli väga populaarne, kuid kahjuks tänapäevani pole säilinud mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajajärgust. Maalikunstist saame teada vaid kirjalike allikate vahendusel või varasemastest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel. Kreeka kunstist võib siiski mingi ettekujutuse saada säilinud keraamiliste vaaside järgi.Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett.Vastavalt otstarbele tehti kannud erineva kujuga.Kannud treiti valmis potikedral, siis kinnitati külge sangad.Esialgu kuivasid kannud väljas, siis läbisid eelpõletuse, misjärel asuti neid kaunistama. Lõpuks põletati kann uuesti.
Kokku on loetud praeguseks umbes 40 erinevat vaasitüüpi.
Tuntuimad :
Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga: kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel.
Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina.
Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega.
Sanga kuju järgi eristatakse nelja tüüpi krateere:
Tekst siit ja siit
Maalikunst Vana-Kreekas oli väga populaarne, kuid kahjuks tänapäevani pole säilinud mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajajärgust. Maalikunstist saame teada vaid kirjalike allikate vahendusel või varasemastest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel. Kreeka kunstist võib siiski mingi ettekujutuse saada säilinud keraamiliste vaaside järgi.Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett.Vastavalt otstarbele tehti kannud erineva kujuga.Kannud treiti valmis potikedral, siis kinnitati külge sangad.Esialgu kuivasid kannud väljas, siis läbisid eelpõletuse, misjärel asuti neid kaunistama. Lõpuks põletati kann uuesti.
Kokku on loetud praeguseks umbes 40 erinevat vaasitüüpi.
Tuntuimad :
Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga: kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel.
Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina.
Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega.
Sanga kuju järgi eristatakse nelja tüüpi krateere:
- Voluutkrateer – spiraalselt vormitud sangadega
- Sammaskrateer – sambataoliste sangadega
- Kuppel- ehk kellkrateer – on kellukakujuline, sangad asuvad rõhtsalt anuma suu all
- Karikaskrateer – on karikakujuline, sangad asuvad anuma alumises osas
Tekst siit ja siit
Geomeetrilise ornamendiga vaas
Pöörleval kedral oli lihtne kannule sirgeid jooni tõmmata , mille vahele maaliti erinevaid korduvaid siksakilisi jooni , kolmnurki , rombe.
Esialgu tehtigi ainult geomeetrilise mustriga vaase , hiljem lisandus ka inimeste ja loomade lihtsustatud kujutised
Pöörleval kedral oli lihtne kannule sirgeid jooni tõmmata , mille vahele maaliti erinevaid korduvaid siksakilisi jooni , kolmnurki , rombe.
Esialgu tehtigi ainult geomeetrilise mustriga vaase , hiljem lisandus ka inimeste ja loomade lihtsustatud kujutised
Musta- ja punasefiguuriline stiil.
Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja .
Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist .
Kogu pilt muutus ruumilisemaks ja loomulikumaks
Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades . Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast kultuuri nendel kaugetel aegadel.
Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja .
Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist .
Kogu pilt muutus ruumilisemaks ja loomulikumaks
Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades . Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast kultuuri nendel kaugetel aegadel.