Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Kuni 17. sajandi lõpuni säilitas vanavene kunst iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik ning sellega tekkis idaslaavi hõimudel kaubanduslikke, kultuurilisi, aga tihti ka sõjalisi kokkupuuteid. Slaavlaste läbikäimine Bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast, kus levis Roomast lähtuv katoliiklus. Vanavene kunsti võibki pidada kunsti Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks.
10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2)
Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut. Kiiev võistleb Konstantinoopoliga. Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist. Siiski on mõningaid erinevusi. Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid – püramidaalne süsteem.
10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2)
Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut. Kiiev võistleb Konstantinoopoliga. Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist. Siiski on mõningaid erinevusi. Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid – püramidaalne süsteem.
Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil. Jaroslav Targa tellimisel valminud katedraali "südamik" meenutab kreeka risti. Sofia katedraalil on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis lühikest löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga. Kiriku põhiplaan lähenes sel ajal ruudule. Hiljem ehitati nii põhja- kui ka lõunaküljele juurde kaks löövi, nii et kiriku läbimõõt põhja- ja lõuna suunas on suurem kui lääne-ida suudasSee oli algselt viielööviline kirik. Kahjuks on see kirik 17. saj ümberehitustega rikutud. Siis ehitati kirikule juurde veel neli löövi
Pilt, tekst siit ja siit
Pilt, tekst siit ja siit
Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod
Novgorod oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn
Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga
See põles aga varsti maha
Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna
Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud
Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200)
Novgorod oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn
Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga
See põles aga varsti maha
Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna
Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud
Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200)
Novgrodi Sofia katedraali on samuti hilisemate laiendamistega muudetud. Kiriku välisilme on väga lihtne ja range.Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga
See põles aga varsti maha
Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna
Pilt ja tekst
See põles aga varsti maha
Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna
Pilt ja tekst
Novgorodis levis peale väga lihtsa ja range laadi ka esinduslikum ja toredam. Rikaste ja iseteadvate kaupmeeste eestvõttel valmisid mitmed ilusad kirikud niihästi Novgorodis kui ka selle ümbruses. Tuntuimad neist on Georgi peakirik Jurjevi kloostris (pildil) (12. saj algus) ja ühe keskse tornigaLunastaja kirik Nereditsas (12. saj lõpp).
Novgorodi arhitektuuriga sarnases ka Pihkva ehituskunst. Selle linna kirikud olid aga sageli väga väikesed. Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikudPetseri kloostris ja Irboskas.
12. saj alguses laguneb Venemaa kümmekonnaks vürstiriigiks. Kõige tugevam oli Vladimiri vürstiriik.Vladimiri vürstiriigis asutati ka Moskva linn.Vladimiri vürst kutsub oma ehitusmeistri Saksamaalt.Seetõttu võib Vladimiri peakiriku Uspenski katedraali juures näha romaani stiilile iseloomulikke ümarkaari. Romaani kunst valitseb keskajal Lääne-Euroopas.Kõige kaunimaks Vana-Vene maakirikuks peetakse Vladimiri läheduses asuvat Pokrovi kirikut Nerli jõe ääres.Pokrovi kirik asus looduslikult kaunis kohas
Vladimir-Suzdalimaa arhitektuuriõitseng kestis 12. sajandi lõpust kuni mongolite kallaletungini 13. sajandi alguses. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris on viielööviline ja kolme aspiidiga. Üldiselt levis siin aga väiksem, üheksaosaliselt jaotatud ruumi ja ühe keskse ümarkupliga kiriku tüüp.Dmitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres on nende hulgas kõige kuulsamad. (PILDIL)
Novgorodi arhitektuuriga sarnases ka Pihkva ehituskunst. Selle linna kirikud olid aga sageli väga väikesed. Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikudPetseri kloostris ja Irboskas.
12. saj alguses laguneb Venemaa kümmekonnaks vürstiriigiks. Kõige tugevam oli Vladimiri vürstiriik.Vladimiri vürstiriigis asutati ka Moskva linn.Vladimiri vürst kutsub oma ehitusmeistri Saksamaalt.Seetõttu võib Vladimiri peakiriku Uspenski katedraali juures näha romaani stiilile iseloomulikke ümarkaari. Romaani kunst valitseb keskajal Lääne-Euroopas.Kõige kaunimaks Vana-Vene maakirikuks peetakse Vladimiri läheduses asuvat Pokrovi kirikut Nerli jõe ääres.Pokrovi kirik asus looduslikult kaunis kohas
Vladimir-Suzdalimaa arhitektuuriõitseng kestis 12. sajandi lõpust kuni mongolite kallaletungini 13. sajandi alguses. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris on viielööviline ja kolme aspiidiga. Üldiselt levis siin aga väiksem, üheksaosaliselt jaotatud ruumi ja ühe keskse ümarkupliga kiriku tüüp.Dmitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres on nende hulgas kõige kuulsamad. (PILDIL)
13. saj tabab Venemaad mongolite kallaletung.Mongolite sõjaväge juhib Batu khaan.Ta vallutab Vladimiri ja Kiievi.Kiiev põletatakse maha, imekombel säilis osaliselt Sofia katedraal
Mongolite rüüsteretkest pääseb ainult Novgorod.Venemaa jääb mongolite võimu alla 250 aastaks 1480. aastani (nn Mongoli-Tatari ike).See aeg on jätnud tugeva jälje venelaste rahvuslikku iseloomu ja mõjutanud nende poliitilist käitumis
Mongolite vallutus 13. sajandi alguses pidurdas idaslaavlaste kultuuri arengut. Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. sajandi lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsain nende seast oliARISTOTELE FIROVANATI. Moskvas kerkis sel ajal näiteks Uspenski kirik. Sellel oli algselt üks kuppel, neli kõrvalkuplit on hiljem juurde ehitatud. Lihtsaid valgeid seinu liigendasid pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid. Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas. Kontsruktiivne selgus ja loogika aga vähenes.
16. sajandi ehituskunsti suurimaks meistriteoseks on peetud Vassili Blažennõi peakirikut Moskvas (pildil). See on kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev.
Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe säilinud. Kõige tähelepanuväärsem osa selle onkindlustusarhitektuuril. Moskva Kremli müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntumaiks näiteks, kuid tugevad ringmüürid paljude tornidega ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat, Irboskat ja teisi linnu.
Mongolite rüüsteretkest pääseb ainult Novgorod.Venemaa jääb mongolite võimu alla 250 aastaks 1480. aastani (nn Mongoli-Tatari ike).See aeg on jätnud tugeva jälje venelaste rahvuslikku iseloomu ja mõjutanud nende poliitilist käitumis
Mongolite vallutus 13. sajandi alguses pidurdas idaslaavlaste kultuuri arengut. Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. sajandi lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsain nende seast oliARISTOTELE FIROVANATI. Moskvas kerkis sel ajal näiteks Uspenski kirik. Sellel oli algselt üks kuppel, neli kõrvalkuplit on hiljem juurde ehitatud. Lihtsaid valgeid seinu liigendasid pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid. Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas. Kontsruktiivne selgus ja loogika aga vähenes.
16. sajandi ehituskunsti suurimaks meistriteoseks on peetud Vassili Blažennõi peakirikut Moskvas (pildil). See on kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev.
Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe säilinud. Kõige tähelepanuväärsem osa selle onkindlustusarhitektuuril. Moskva Kremli müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntumaiks näiteks, kuid tugevad ringmüürid paljude tornidega ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat, Irboskat ja teisi linnu.
Venemaa hakkab taas tugevnema 14. saj lõpus.Siis tekib vene rahvuslik ikoonimaali koolkond.Selle koolkonna rajaja oli kreeklane Teophanes.Ta põgenes Bütsantsist türklaste eest ja jõudis Moskvasse.Moskvast kujuneb 14. saj lõpus Venemaa kõige tugevam vürstiriik.Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate värvidega.Tema kuulsaim õpilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov.Andrei Rubljov on teinud palju seinamaale Troitse-Sergi kloostrisse ja muudesse kirikutesse.Ta on tuntud oma lüürilise, nukra meeleoluga maalingute poolest.See ei ole tüüpiline Bütsantsi kunst.Andrei Rubljovi tuntuim töö on ikoonimaal „Kolmainsus“.Ta on kolmainsust kujutanud sümboolselt kolme inglina õhtul einestamas.Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nõrk.Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju
Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi.Tema elas kõrge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima töö Feraponti kloostri seinamaalid.Tema maalikunst sarnaneb tavalisele bütsantsi ikoonimaalile.Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka tähtsaid kirikutegelasi
16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised).Ilmuvad telkkatusega kirikud.Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks.Tuntuim telkkatusega kirik on Voznessenski kirik Kolomenskoje küla lähedal-Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Blažennõi e. Kaasani katedraal.See püstitati Ivan IV võidu auks Tatari vürstiriigi üle-Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid. Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj
16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised).Ilmuvad telkkatusega kirikud.Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks.Tuntuim telkkatusega kirik on Voznessenski kirik Kolomenskoje küla lähedal-Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Blažennõi e. Kaasani katedraal.See püstitati Ivan IV võidu auks Tatari vürstiriigi üle-Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid. Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj