Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Samuti on etruski kultuuri vahendajateks olnud vanarooma ja -kreeka kunst ja kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma pastoraalsele kunstile ja kirjandusele, näiteks Vergiliuse ekloogidele.
Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid.
Etruskid pöörasid suurt tähelepanu matmiskommetele. Kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga hauakambrid – tumulused. Tumulusi on leitud Toscanas suurte gruppide e. nekropolidena. Kamber oli kaevatud maa sisse, maa peal oli mullast kuhjatis. Selliseid hauakambreid on leitud ka Mükeene ja Tirynsi lossi hoovidelt. See näitab, et etruskid olid seotud Egeuse kultuuriga. Tavaliselt oli hauakambris üks, hilisemal ajal kaks ruumi. Tumulused olid rikkalikult kaunistatud reljeefide ja seinamaalidega. Varasem etruskide seinamaal on rõõmsameelne ja värvikirev. Hilisem seinamaal muutub aga süngetooniliseks, ilmuvad koletised jne. Inimkeha ei osatud hästi edasi anda, palju anatoomilisi vigu.Tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag. Sarkofaagi ülaosa oli kujundatud portreeskulptuuriks lahkunust. Eriti tuntud on Cerveterist leitud abielupaari sarkofaag. Sarkofaagid olid tühjad – etruskid kasutasid põletusmatust. Hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud – kanoobid. Neis hoiti lahkunute tuhka.
Etruski templite katustel olid skulptuurid. Templeid ei ole säilinud, kuid teada on roomlaste üksikasjalisi kirjeldusi. Templeid ehitati puidust ja väga nõrgast kivimist tuffist .Ka etruski templid matkisid kreeka templi põhiplaani, kuid oli ka erinevusi .Etruski templi alus oli väga kõrge – poodium. Siseruum oli sammastega jaotatud kolmeks lööviks. Etruskide poolt kasutatavad sambad erinesid tavalistest dooria sammastest – kapiteel on ühesugune, kuid neil on baas ja tüveses ei ole kannelüüre .Sellist sammast nimetatakse toskaana sambaks. Templi katus oli kaunistatud. Templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum
Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitooliumi emahunt" (nime saanud asukoha järgi Rooma Kapitooliumi muuseumis).
Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid.
Etruskid pöörasid suurt tähelepanu matmiskommetele. Kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga hauakambrid – tumulused. Tumulusi on leitud Toscanas suurte gruppide e. nekropolidena. Kamber oli kaevatud maa sisse, maa peal oli mullast kuhjatis. Selliseid hauakambreid on leitud ka Mükeene ja Tirynsi lossi hoovidelt. See näitab, et etruskid olid seotud Egeuse kultuuriga. Tavaliselt oli hauakambris üks, hilisemal ajal kaks ruumi. Tumulused olid rikkalikult kaunistatud reljeefide ja seinamaalidega. Varasem etruskide seinamaal on rõõmsameelne ja värvikirev. Hilisem seinamaal muutub aga süngetooniliseks, ilmuvad koletised jne. Inimkeha ei osatud hästi edasi anda, palju anatoomilisi vigu.Tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag. Sarkofaagi ülaosa oli kujundatud portreeskulptuuriks lahkunust. Eriti tuntud on Cerveterist leitud abielupaari sarkofaag. Sarkofaagid olid tühjad – etruskid kasutasid põletusmatust. Hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud – kanoobid. Neis hoiti lahkunute tuhka.
Etruski templite katustel olid skulptuurid. Templeid ei ole säilinud, kuid teada on roomlaste üksikasjalisi kirjeldusi. Templeid ehitati puidust ja väga nõrgast kivimist tuffist .Ka etruski templid matkisid kreeka templi põhiplaani, kuid oli ka erinevusi .Etruski templi alus oli väga kõrge – poodium. Siseruum oli sammastega jaotatud kolmeks lööviks. Etruskide poolt kasutatavad sambad erinesid tavalistest dooria sammastest – kapiteel on ühesugune, kuid neil on baas ja tüveses ei ole kannelüüre .Sellist sammast nimetatakse toskaana sambaks. Templi katus oli kaunistatud. Templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum
Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitooliumi emahunt" (nime saanud asukoha järgi Rooma Kapitooliumi muuseumis).
Hilisemas etruski kunstis 4.-3. saj eKr võib näha hirmuäratavaid koletisi – kimääre
Kimäärid on müütilised loomad, midagi sfinksitaolist
Neid on kujutatud hirmuäratavates poosides
Varasem etruski kunst oli olnud elurõõmus
Selline muudatus näitab kultuuri langust
Kimäärid on müütilised loomad, midagi sfinksitaolist
Neid on kujutatud hirmuäratavates poosides
Varasem etruski kunst oli olnud elurõõmus
Selline muudatus näitab kultuuri langust